Mis on viskoossus

 

Viskoossus on kõikide määrdeainete ja mootoriõlide üks põhiomadusi, mille alusel enamikel juhtudel määrdeaineid klassifitseeritakse ja markeeritakse.  

Viskoossus väljendab vedeliku vastupanu voolamisele: mida madalam on viskoossus, seda kergemini vedelik voolab. Näiteks vesi on väga madala, aga suhkrustumata mesi ülikõrge viskoossusega. 

Viskoossus sõltub temperatuurist: temperatuuri tõustes muutub õli vedelamaks (viskoossus väheneb) ja selle voolavus suureneb. Kui temperatuur langeb, muutub õli paksemaks ning voolavus aeglustub. 
 
Enimlevinud on SAE klassifikatsioon.
(SAE: Society of Automotive Engineers)
 
SAE kasutab mootoriõlide puhul 11 viskoossuse klassi.
Näiteks SAE 0W30                                 
W tähendab talve (ing. k. “Winter”). Isegi kõrgematel temperatuuridel (nt. suvised temperatuurid) voolab õli 0W paremini kui kõrgema viskoossusega õli ning see annab eelised kütuse efektiivsemaks kasutamiseks.
Viimane number näitab õli viskoossust temperatuuril 100 °C.
 
Monoviskoosne õli - Õlivahetust tuli teha vähemalt kaks korda aastas.
Madala viskoossusega õli talviseks kasutamiseks (vedel õli), kõrge viskoossusega suviseks kasutamiseks (paks õli)
 
Aasta läbi kasutatavad õlid e. multiviskoossed õlid
Vedelama õli kasutamine on eelistatud, sest see tagab kütuse efektiivsuse ja parema kaitse külmkäivitustel, kuid kahjuks ei ole see kõigil temperatuuridel võimalik. Ideaali kohaselt võiks õli viskoossus olla temperatuurist sõltumatu, kuid sellist toodet pole kahjuks olemas. Lähim sellistele omadustele on vesi, kuid vesi jäätub 0 ºC ja aurustub 100 ºC juures, samas vahemikus 0 ºC ja 100 ºC on vee viskoossus konstantne.
 
Et mootorit ohutult käivitada, peab õli olema piisavalt vedel ning hästi pumbatav. Kuumana peab õli olema piisavalt paks, et vajaliku õlikihi tekitamisega hoida ära metallipindade kulumist.