Millest koosneb mootoriõli

 
Tänapäeval toodetavatest määrdeainetest ligi 99% baseeruvad mineraalsel või sünteetilisel baasõlil.
 
Tänapäevase mootoriõli koostisained
Lisaks baasõlile sisaldab tänapäevane mootoriõli suurel hulgal lisandeid, mis annavad õlile tema iseloomulikud omadused. 
Iga lisand täidab kindlat eesmärki. Näiteks detergent (pesuaine) on vajalik, et tagada mootori sisemine puhtus töötamise ajal, dispergaatorid on vajalikud õli voolavuse tagamiseks, et kindlustada kogu põlemise käigus tekkiva mustuse täielik eemaldamine.
 
Polümeerid, mis on rohkem tuntud kui voolavuse modifikaatorid, hoiavad eri temperatuuridel voolavuse muutumatuna.
Et selgitada, kuidas polümeerid töötavad, tuleb Teil ette kujutada ringis seisvaid ja üksteisel käest kinni hoidvaid inimesi. Kui läheb külmaks, liiguvad inimesed sooja hoidmiseks üksteisele lähemale, ning kui läheb soojemaks, liiguvad inimesed üksteisest võimalikult kaugele – samuti teevad polümeerid. See tagab, et temperatuuri muutudes muutub voolavus minimaalselt.
Polümeeridel on üks oluline puudus: nad kuluvad aja jooksul lühemaks ehk teisisõnu öeldes muutub polümeeri molekuli pikk ahel õli kasutamise ajal temperatuuri pideva muutumise ja viskoossuse suurenemise tagajärjel vähehaaval lühemaks. Seetõttu ei saa kasutada madala kvaliteediga baasõli või suurel hulgal lisada püsivat viskoossust parandavat lisandit – toode kulub selle tulemusena kiirelt ja tulemuseks on püsiva voolavuse kadumine.
 
Detergentlisandite peamine eesmärk on hoida mootorit nii puhtana kui võimalik.
Detergendi molekuli pea kinnitub metallipinnale ja/või saastavatele osakestele ning takistab nende ladestumist pinnale. Molekuli saba on õlis lahustuv ja see hoiab neid lahuses.
 
Dispergaatori molekulid kinnitavad end tahmaosakeste külge. Nende polaarsed õlis lahustuvad sabad hoiavad tahma õlis lahustatuna. Lisaks tõrjuvad nad üksteist endast tagasi ning seega takistavad tahmaosakeste kokkukleepumist või paakumist. Õli, milles leidub väiksemaid tahmaosakesi, pakseneb vähem kui õli, milles on suured tahmaosakesed. Hästi hajutatud õli puhul on ka kulumine väiksem.
 
Kulumisvastased lisandid - tsink-tiofosfaadid, molübdeen-tiofosfaadid, orgaanilised fosfaadid ja orgaanilised väävliühendid.
Lisandid, mis tekitavad metalli pinnale tahke määrdeaine kihi ning hoiavad ära metalli kontakti metalliga. Selline tahke kiht tekib vaid kõrgetel temperatuuridel.
 
Antioksüdandid kaitsevad õli termilise mõju eest.
Oksüdatsioon leiab aset, kui mootori s.t. ka õli töötemperatuur on kõrge. Mineraalõli kipub sünteetilise õliga võrreldes kergemini oksüdeeruma. Oksüdeerunud õli viskoossus võib muutuda nii, et selle tagajärjeks on määrimisomaduste halvenemine. Kui mootoris pika aja vältel töötab õli mis on oksüdeerunud, siis suureneb roostetamisoht.